Uus õppeaasta on alanud ning huvi Tudengisatelliidiga liitumise vastu on kasvanud, seetõttu anname sel kuul sissejuhatava ülevaate meie kahest hetkelt käimasolevast projektist: meie SUTS-satelliidist ja standardiseeritud kuupsatelliidi juhtmoodulist. Vaatame lähemalt, mis need projektid endast kujutavad, millised on nende saavutavad eesmärgid, kes on nende loomise taga olevad meeskonnad ning kui kaugel me mõlema projektiga hetkel oleme.
SUTS
Aga kõigepealt, mis on SUTS ning mida see üldse tähendab? SUTS on meie strateegiliste uuenduste testimis satelliit (inglise k. Strategic Upgrades Testing Satellite), ning tegemist on 3-ühikulise PocketQube'iga, mis tähendab, et selle välismõõtmed on suurusega 50x50x178mm. Hetkel on SUTSu planeeritud üleandmisaeg meie stardivahendajatele 2028. aasta algus. SUTSu orbitaalmissiooni eeldatav kestus on vähemalt 2 aastat, mille jooksul viib satelliit läbi operatsioone vastavalt oma missiooni ja lasti spetsifikatsioonidele.
Sellest rääkides on SUTSu-l kaks peamist missiooni lasti: esimene neist on Golbriak Space OÜ ja Skudo OÜ poolt arendatud krüpteeritud optilise side seade, ning teine on TalTechi poolt arendatud Kuu regoliidi simulanti kasutav päikesepaneelide testimismassiiv. Esimest testitakse krüpteeritud optilise kommunikatsiooni jaoks SUTSu ja maapealse jaama vahel, ning teist kasutatakse selleks, et testida Kuu materjalide kasutamise teostatavust päikesepaneelide tootmisel.
SUTSu meeskond koosneb 20. Kuni 30. liikmest, kellest enamik õpib bakalaureuse- või magistriõppes. Meie SUTSu projektil on neli meeskonda: mehaanika, ADCS (asendi määramise- ja juhtimise süsteem), tarkvara ning elektroonika. Mehaanikameeskond vastutab SUTSu korpuse kokkupaneku ja kogu peamise füüsilise töö eest. ADCS-meeskond vastutab selle eest, et SUTS suudaks orbiidil end täpselt positsioneerida ja orienteerida. Tarkvarameeskond vastutab selle eest, et kõik SUTSu komponendid, sealhulgas lastid, suudaksid omavahel suhelda ja töötada nii nagu ette nähtud. Viimaks vastutab elektroonikameeskond selle eest, et satelliit üldse toimida suudaks, ühendades ja juhtides voolu kõigisse SUTSu süsteemidesse, ning nemad toodavad kõik trükkplaadid mida SUTS kasutab.
Hetkelised SUTSu edusammud
Praegu on SUTSu meeskond hõivatud satelliidi insenerimudeli detailide viimistlusega. Insenerimudel on satelliidi testimiseks loodud terviklik mudel, mille abil saab jäljendada satelliidi süsteemide tööd. Pärast väga õpetlikku esimest kokkupaneku katset märtsis on meeskond tegelenud disainis avastatud puudujääkide parandamisega. Praegu keskendub meeskond peamiselt satelliidi elektrooniliste osade valmistamisele ja paigaldamisele insenerimudelile. Samal ajal panevad nad kokku ka testplaani eelseisvate keskkonnatestide jaoks.
Kuupsatelliidi juhtmoodul
Kuupsatelliidi juhtmoodul on projekt, mille kallal töötame paralleelselt SUTSuga. Selle eesmärk on luua juhtmoodul, mida oleks võimalik kasutada mitmesugustes erinevates kuupsatelliitides. See tagab, et standardiseeritud juhtmoodulit saab kasutada erinevate missioonide jaoks, selle asemel, et iga kord uus disainida ja valmistada. Tulevikus see hõlbustab globaalselt kuupsatelliitide tootmist ning oluliselt lühendab nende arendamise aega, tänu sellele, et on olemas standardiseeritud ja juba kasutusvalmis juhtmoodul.
Igal kuupsatelliidil, sõltumata selle missioonist ja lastist, on alati kolm peamist alamsüsteemi: elektritoitesüsteem, käsu- ja andmetöötlussüsteem ning sidesüsteem. Ehitades standardiseeritud juhtmoodulit, mis juba koosneb neist valmis alamsüsteemidest, saame vähendada tööjõu dubleerimist tulevastes missioonides ja keskenduda ainult muutuvatele teguritele, mis sõltuvad satelliidi missioonide eesmärkidest.
Juhtmooduli eesmärk on olla tulevikukindel, seega integreerime selle südamikku ümberkonfigureeritava riistvara, ehk väljalprogrammeeritavad loogikamaatriksid (inglise k. FPGA-d). FPGA-d võimaldavad kasutajal riistvara igal ajahetkel ümber programmeerida. See lubab meil ehitada süsteemi, mis on tõeliselt sõltumatu, ehk autonoomne. Lisaks kasutame FPGA-sid spetsiaalsete masinõppe algoritmide käitamiseks, mis muudavad satelliidi autonoomsemaks ja võimaldavad tal reageerida erinevatele anomaaliatele, tagades, et isegi Kuu orbiidile suunatud missioonid saavad kasutada meie Juhtmoodulit, kus sidepeetus nõuab, et satelliidid opereeriksid üldiselt iseseisvalt ilma reaalajalise kasutajapoolse sisendita.
Juhtmooduli meeskond tervikuna koosneb 25. kuni 30. liikmest ning jaguneb järgmisteks alammeeskondadeks: elektroonika, mehaanika, missioonitarkvara, lennutarkvara, FPGA, raadio ning on lisaks ka täiendavad süsteemiinsenerid. Oleme kõigi nimetatud meeskondade tööd oma varasemates blogipostitustes põhjalikult käsitlenud, seega heidke kindlasti ka neile pilk peale!
Hetkelised juhtmooduli edusammud
Juhtmooduli meeskond on lõpetanud esialgse disainiülevaatuse ning konsulteerib nüüd oma mentorite ja tööstuspartneritega, et saada tagasisidet ja sisendit toote hetkelise seisu kohta. Meeskonnad töötavad väga usinalt esialgse disaini elluviimise kallal ning teevad koostööd ESTCube-3 meeskonna ja TalTechiga, selleks, et tagada, et juhtmoodul oleks valmis juba 2028. aasta lõpus või hiljemalt 2029. aasta alguses.
Nii SUTS kui ka juhtmoodul on mõlemad Tudengisatelliidi poolt paralleelselt teostatavad projektid ning mõlema eeldatav valmimisaeg on 2028. aasta. SUTS satelliidi eesmärk on toetada Eesti arengut kosmoseriigina ning võimaldada kahe pardal oleva lasti testimist. Lisaks on meie eesmärk juhtmooduliga lihtsustada ja soodustada kuupsatelliitide loomist ja opereerimist. Mõlemad tulevad kasuks nii meile kui ka kogu kosmosevaldkonnale, eriti meie kuupsatelliidi juhtmoodul.
Kui soovite mõlema projekti kohta rohkem teada saada, võite lugeda meie eelmiseid tehnilisi blogipostitusi nii juhtmooduli kui ka SUTSu kohta.
Jäta vastus