Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutus alustas 2025 aastal, paralleelselt meie Strateegiliste Uuenduste Testimis Satelliidi (SUTS) arendusega, t\u00f6\u00f6d projekti kallal nimega KuupSatelliidi juhtmoodul.\nJuhtmooduli eesm\u00e4rk on olla tehnoloogia demonstratsioon tulevase ESTCube-3 kuupsatelliidi peal. Juhtmoodul on m\u00f5eldud olema satelliidi peamine juhtimis\u00fcksus, koordineerides k\u00f5iki alams\u00fcsteeme ja v\u00f5imaldades suhtlust Maa peal olevate sidejaamadega. Meeskond seadis omale arenduse alguses selgelt piiritletud eesm\u00e4rgid:<\/p>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n
1. S\u00fcsteem peab toimima kosmoseaparaadi keskse k\u00e4su- ja andmehalduss\u00fcsteemina.<\/p>\n\n\n\n
3. S\u00fcsteem peab rakendama k\u00fcberturvalisuse meetmeid pardal oleva andmete ja sides\u00fcsteemide kaitsmiseks.<\/p>\n\n\n\n
4. S\u00fcsteem peab suutma k\u00e4itada kosmoseaparaadi autonoomia suurendamiseks tehisintellekti algoritme, et tuvastada pardal tekkivaid anomaaliaid ja t\u00f5rkeid.<\/p>\n\n\n\n
5. S\u00fcsteem peab sisaldama tarkvaralist raadiot sidepidamiseks Maaga.<\/p>\n\n\n\n
6. S\u00fcsteem peab m\u00f5\u00f5tudelt \u00fchilduma nano- ja mikrosatelliitide standarditega.<\/p>\n\n\n\n
7. S\u00fcsteem peab olema suuteline kosmoses t\u00f6\u00f6tama v\u00e4hemalt viis aastat 550 km k\u00f5rgusel p\u00e4ikeses\u00fcnkroonsel orbiidil.<\/p>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n
Lisaks projekti eesm\u00e4rkidele loodi ka kolm kasutusjuhtu, mis illustreerivad juhtmooduliga k\u00f5ige sagedamini l\u00e4bi viidavaid toiminguid.<\/p>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n
Esimene kasutusjuht - Satelliidi juhtimine<\/strong><\/h3>\n\n\n\n
Juhtmoodul peab toimima kuupsatelliidi keskse k\u00e4su- ja andmehalduss\u00fcsteemina, ning suutma jooksutada lennutarkvara raadiosidev\u00f5imelise s\u00fcsteemikiibi (RFSoC) kahel t\u00f6\u00f6tluss\u00fcsteemil. RFSoC sisaldab reaalajalist protsessorit ajamite juhtimiseks ja rakendusprotsessorit k\u00f5rgema taseme loogikaks nagu missiooni haldamine ja koordineerimine. Juhtmoodul tervikuna vastutab telek\u00e4skluste vastuv\u00f5tmise, valideerimise, satelliidi re\u017eiimide haldamise, alams\u00fcsteemide koordineerimise, telemeetria kogumise ning rikete tuvastamise, isoleerimise ja taastamise (FDIR) strateegiate j\u00f5ustamise eest.<\/p>\n\n\n\n
Juhtmoodulit on ka v\u00f5imalus kasutada RFSoC programmeeritava loogika jaotuses tarkvaralise raadiot (SDR). SDR v\u00f5imaldab telemeetria ja telek\u00e4skluste edastamist riistvarakiirendusega, ilma, et pardal peaks olema eraldiseisvat kommunikatsioonis\u00fcsteemi moodulit. Juhtmooduli disain v\u00f5imaldab reaalajafunktsioonide operatiivset juhtimist ja deterministlikku ajastust, pakkudes samal ajal paindlikkust arenevate missioonip\u00f5histe probleemide lahendamiseks kasutades erinevaid sideprotokolle SDR-i kaudu.<\/p>\n\n\n\nSkeem mis kujutab erinevaid funktsioone mida juhtmoodul peab t\u00e4itma.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n
Teine kasutusjuht - Skriptide jooksmine<\/strong><\/h3>\n\n\n\n
Juhtmoodul peab toetama lihtsasti \u00fcmberkonfigureeritavat ja \u00fcmberprogrammeeritavat tarkvarakeskkonda, mis suudab k\u00e4ivitada mitmesuguseid tarkvarap\u00f5hiseid katseid. Keskkond on spetsiaalselt loodud lennutarkvara valideerimise, kontrolli ja uute s\u00fcsteemide testimise jaoks. Testitavate s\u00fcsteemide ja funktsioonide hulka kuuluvad: k\u00fcberturvalisus, autonoomsed operatsioonid ja tehisintellekt, andmeanal\u00fc\u00fcs, uued sideprotokollid ning nende v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine ja arendus.<\/p>\n\n\n\n
Juhtmoodul pakub orbiidil keskkonda tarkvara demonstratsioonideks, et tulevikus oleks v\u00f5imalik edasi arendada autonoomseid satelliidis\u00fcsteeme. Spetsiifiliselt pakub juhtmoodul v\u00f5imalust l\u00e4bi viia demonstratsioone uute algoritmidega, mida ei ole v\u00f5imalik riskide t\u00f5ttu tavap\u00e4raste ja kulukate missioonide peal katsetada.\nOhtlikes olukordades v\u00f5i koodis paikneva vea korral \u00fchendab juhtmooduli ohutustarkvara skriptimismootori \u00fclej\u00e4\u00e4nud platvormist lahti, taastades tavap\u00e4rase t\u00f6\u00f6olukorra.<\/p>\n\n\n\nIllustratsioon teisest kasutusjuhist<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n
Kolmas kasutusjuht - Tarkvara p\u00f5hine raadio<\/strong><\/h3>\n\n\n\n
Juhtmooduli tarkvaraline raadio (SDR) pakub kuupsatelliidile paindlikku ja suure j\u00f5udlusega sidekanalit, kasutades \u00e4ra RFSoCis asuvat programmeeritavat loogikat. SDR h\u00f5lmab endas modemit ja raadiosagedusliku signaali t\u00f6\u00f6tlemise ahelat, v\u00f5imaldades signaalide moduleerimist, demoduleerimist, veaparandusprotokollide kasutamist, filtreerimist ja andmete jagamist sidepakettideks, v\u00f5imaldades usaldusv\u00e4\u00e4rset sidet erinevate missioonispetsiifiliste protokollide ja andmeedastuskiiruste juures.<\/p>\n\n\n\n
SDR t\u00f6\u00f6tab juhtmooduli p\u00fcsivara juhtimise all, mis planeerib sideseansse, haldab andmevoogu ja j\u00e4lgib sides\u00fcsteemi toimumist. Modemi rakendamisega \u00fcmberkonfigureeritavas loogikas v\u00f5imaldab SDRis kohandada modulatsiooniskeeme, kodeerimiskiirusi ja muuta ribalaiust, samal ajal kui riistvaraline kiirendus minimeerib latentsust ja energiatarbimist. See v\u00f5imaldab sides\u00fcsteemi s\u00f5ltumatut arendamist, testimist ja rikete k\u00f5rvaldamist, s\u00e4ilitades samal ajal tiheda integratsiooni reaalajalise- ja rakendustuumaga selgelt defineeritud juhtimis- ja andmeliidese kaudu.<\/p>\n\n\n\n
Alams\u00fcsteemi kaugemaks eesm\u00e4rgiks on toetada ka transponderi funktsionaalsust, mis v\u00f5imaldab kuupsatelliidil reageerida kauguse ja Doppleri nihke m\u00f5\u00f5tmiste k\u00e4skudele. See v\u00f5imaldab t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4rata kuupsatelliidi kaugust ja kiirust Maa suhtes, toetades satelliidi asukoha m\u00e4\u00e4ramist kosmoses. Selline funktsionaalsus on eriti kasulik Maa-l\u00e4hedase orbiidi (LEO) missioonidel, kus on vaja kiiret orbiidi j\u00e4lgimist, ning Kuu- v\u00f5i s\u00fcvakosmosemissioonidel, kus t\u00e4psed kauguse ja kiiruse m\u00f5\u00f5tmised on navigatsiooni ja trajektoori korrigeerimise jaoks kriitilise t\u00e4htsusega.<\/p>\n\n\n\nIllustratsioon kolmandast kasutusjuhist<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n
Arenduse ajatelg<\/strong><\/h3>\n\n\n\n
Juhtmooduli arendus on jagatud etappideks A, B, C ja D ning selle \u00fcldine ajakava j\u00e4rgib ESTCube-3 satelliidi arenduse ajakava, kuna m\u00f5lemat arendatakse paralleelselt.<\/p>\n\n\n\nJuhtmooduli v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise ajakava illustratsioon<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
Praegu on juhtmooduli arendusmeeskond eelprojekteerimise faasis, kus meeskond uurib erinevaid l\u00e4henemisviise probleemide lahendamiseks ja loob esialgse plaani. See t\u00e4hendab, et uuritakse erinevaid riistvarakomponente ja lahendusi koos f\u00fc\u00fcsiliste disainimudelitega, et kaaluda erinevaid valikuid ning nende sobivust. Otsused, mida meeskond peab tegema on: \nmillist operatsioonis\u00fcsteemi kasutada, \nmilliseid komponente kas ise ehitada v\u00f5i osta, \nuurida erinevaid tootmis- ja kontrollimismeetodeid, et tagada l\u00f5pptoote vastavus arenduse alguses seatud n\u00f5uetele.<\/p>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n\n\n\n\n
L\u00e4henevatel kuudel anname p\u00f5hjalikuma \u00fclevaate juhtmoodulist, ning tutvustame erinevaid alams\u00fcsteeme ja meeskondi.<\/strong><\/h4>\n\n\n\n
Suur t\u00e4nu juhtmooduli meeskonnale esitatud teksti ja abi eest!<\/em><\/strong><\/h5>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
The Estonian Student Satellite Foundation has been working on the CubeSat command module since 2025 alongside our other project called the Strategic Upgrades Test Satellite (SUTS). The command module is intended to be a technology demonstration payload on the upcoming ESTCube-3 CubeSat. It is the main processing unit of the satellite, it controls all the […]<\/p>\n","protected":false},"author":239402995,"featured_media":3540,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"advanced_seo_description":"","jetpack_seo_html_title":"","jetpack_seo_noindex":false,"jetpack_seo_schema_type":"","_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_wpcom_ai_launchpad_first_post":false,"_jetpack_feature_clip_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_publicize_message":"","jetpack_publicize_feature_enabled":true,"jetpack_social_post_already_shared":true,"jetpack_social_options":{"image_generator_settings":{"template":"highway","default_image_id":0,"font":"","enabled":false},"version":2},"_wpas_customize_per_network":false,"jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[1388],"tags":[],"class_list":["post-3525","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-tech"],"acf":[],"jetpack_publicize_connections":[],"jetpack_likes_enabled":true,"jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/peXfCC-UR","jetpack-related-posts":[],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/i0.wp.com\/tudengisatelliit.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/image-2026-3-5_22-15-23.png?fit=940%2C260&ssl=1","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tudengisatelliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3525","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tudengisatelliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tudengisatelliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudengisatelliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/239402995"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudengisatelliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3525"}],"version-history":[{"count":23,"href":"https:\/\/tudengisatelliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3525\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3560,"href":"https:\/\/tudengisatelliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3525\/revisions\/3560"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tudengisatelliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3540"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tudengisatelliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3525"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tudengisatelliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3525"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tudengisatelliit.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3525"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
![\"\"](\"https:\/\/i0.wp.com\/tudengisatelliit.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/Command-the-satellite.png?resize=791%2C1024&ssl=1\")
![\"\"](\"https:\/\/i0.wp.com\/tudengisatelliit.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/scripting_engine.png?resize=594%2C1024&ssl=1\")
![\"\"](\"https:\/\/i0.wp.com\/tudengisatelliit.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/software_defined_radio.png?resize=1024%2C648&ssl=1\")
![\"\"](\"https:\/\/i0.wp.com\/tudengisatelliit.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/image-2026-3-5_22-15-23.png?resize=940%2C260&ssl=1\")