2023. aastast on Tudengisatelliidil käimas projekt SUTS ehk Strateegiiste Uuenduste Testimise Satelliit. Antud projekti käigus kasutatakse ESTCube satelliitide ning TalTech Koit ja Hämarik arendamisel loodud teadmisi, et ehitada Eestis esmakordne üliminiatuurne kolmeühikuline pikosatelliit, mille mõõtmed on ainult 5 x 5 x 17,8 cm. SUTS on Eesti kõige väiksem, ent väga võimekas satelliit, mis pakub tudengitele vajalikke oskusi tehnoloogia miniaturiseerimises ning töökindlate insenertehniliste lahenduste loomises.
SUTS projekti raames ühendame kõik Eesti kosmosehuvilised noored sama projekti juurde ning lõpeb ülikoolide omavaheline konkureerimine satelliidiprojektides. Tudengisatelliit pakub SUTS projektis kogemusi ning ülesandeid nii eri ülikoolide, kõgkoolide, kui keskkoolide õpilastele.
Satelliidi arendamine on unikaalne kogemus insenerioskuste arendamisel, sest Maa orbiidile saadetuna ei ole võimalik satelliiti enam parandada ega hooldada. Selle asemel tuleb ehitada väga töökindel riistvara ja pardaarvuti, mida on ainult läbi tarkvarauuenduste võimalik täiustada. Oskus luua töökindlat riistvara ja tarkvara on Eesti järgmise põlvkonna inseneride jaoks asendamatu väärtus. Varasemate satelliidipojektide kogemusele tuginedes oodatakse SUTSu projektis osalema aastate jooksul üle saja inseneritudengi erinevatest Eesti ülikoolidest.
Satelliidi SUTS teaduslik missioon
SUTSu platvorm võimaldab testida kosmoses uuenduslikke tehnoloogiaid, mille katsetamist ei saa Maal täielikult simuleerida. Eesti süvatehnoloogiaettevõtete ja -teadlaste poolt välja töötatud satelliidi tehnoloogilised lastid hõlmavad järgmist:
- Krüpteeritud optiline side (vastutavad ettevõtted Skudo ja Golbriak Space)
SUTS arendab läbi Skudo ja Golbriak Space’i optilise saatja sidetehnoloogiaid ja küberturvalisust kosmoses. Kaitse- ja telekommunikatsioonisatelliitide jaoks on ülioluline vältida nende andmete ja tehnoloogiate sattumist valedesse kätesse, seega peab satelliidi omanik säilitama ainukontrolli saadetavate andmete üle. Tavaliselt kasutatakse satelliitide sides raadiosagedusi, mis saadetakse satelliidilt suhteliselt suurele maa-alale, kus võivad paikneda ka pahatahtlikud vastuvõtujaamad. Laseri kitsas kiir (optiline side) tagab, et satelliidi andmeid saab vastu võtta ja kasutada ainult andmete omanik väga kitsal maa-alal. Lisaks võimaldab spetsiaalne FPGA-kiip riistvarapõhist krüpteerimist. See tehnoloogiate kombinatsioon on esmakordne ja tugevdab tulevaste satelliitide turvalisust. Lisaks on kavandatud side palju kiirem, kuna see kasutab traditsioonilise raadioside asemel infrapunakiirgust, mis võimaldab 10–100 korda suuremaid andmeedastuskiiruseid, võrreldes raadiosidega.
- Kuu regoliidist valmistatud päikesepaneel (vastutab Tallinna Tehnikaülikooli teadusrühm koos Euroopa Kosmoseagentuuriga)
Tehnikaülikooli uurimisrühm päikeseenergia materjalide uurimislaboris arendab koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga välja tehnoloogiat püriidist päikesepaneelide valmistamiseks Kuul leiduvatest materjalidest. Päikesepaneeli esimene testimine reaalsetes kosmosetingimustes on plaanitud satelliidil SUTS. Üliodava püriidi kasutamisel tavapärase räni asemel on palju eeliseid ka maapealsetes rakendustes, näiteks päikesepaneelide soodsam hind ning väiksem negatiivne keskkonnamõju paneelide tootmisel.
Projekti rahastatakse riigieelarvest teadus- ja arendustegevuse rahastamise vahenditest. Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektide toetuse raames on 2025. aastal Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutus saanud toetuse 100 000 € projekti „Tudengisatelliidi SUTS juhtmooduli valmistamine ja testimine“ elluviimiseks.
